Roolisüsteemi levinumad rikked
Roolisüsteem on sõiduki juhtimisel peamine, võimaldades juhil autot vajalikul kursil hoida. Moodsad roolisüsteemid aitavad juhti nii sõites kui ka parkides. Kuid samamoodi võib neil endiselt ka rikkeid ette tulla. Roolisüsteemi rikked on erakordselt ohtlikud nii juhi kui reisijate turvalisust arvestades, rääkimata ka kõigist kaasliiklejaist. Seega peaks iga juht olema võimeline aru saama, kui rooliga on midagi valesti. Roolisüsteemil on mitu ülesannet. Tänu roolile saab juht autot kontrollida ja reageerida kiiresti, kui teele peaks mingi takistus ilmuma. Tehniliselt väljendudes: roolisüsteem muudab rataste asendit auto kere suhtes. Juba pikka aega on juhtimisel oluliseks peetud ka juhi mugavust, see tähendab, et rooli keeramiseks ei ole eriti palju jõudu vaja. Roolisüsteem on ehitatud vastavuses viimaste arengutega aktiivse ja passiivse turvalisuse alal.
Moodsa roolisüsteemi saab jagada mitmesse ossa. Esimene on roolisammas ja roolivõll (sageli mitme universaalliigendiga), moodustades roolimehhanismi. Selle peamine ülesanne on edastada rooliratta keeramine käändmikuni. Käändmik ise on järgmine roolisüsteemi osa. Käändmik koosneb järgnevast: juhtvarras, juhthoob, roolivarras ja rooliots. Käändmiku rolliks on panna rattad pöörama viisil, nagu rooliratta kaudu soovitud. Roolisüsteemi kolmas osa on roolivõimendi. Tänu sellele ei pea juht auto roolimiseks kuigivõrd jõudu rakendama, olgu siis sõites või manööverdades. Esimene ja vanim lahendus siinkohal oli hüdrauliline roolivõimendi. Selle tuumaks oli hüdrauliline peasilinder, mida käitas eraldi kiilrihm. Moodsal ajal on hüdrauliline roolivõimendi asendunud elektrohüdraulilise süsteemiga. Sel puhul kasutatakse elektriliselt käitatavat peasilindrit, mis töötab vaid siis, kui rooli keeratakse. See vajaduspõhine lahendus võimaldas vähendada koormust mootorile ja peasilindrile. Mõlema lahenduse töö käis roolivõimendi vedeliku kaudu (hüdraulikaõli). Tänaseks on kõige levinum lahendus elektriline roolivõimendi. Roolivõimendi on ühes tükis, ei võta palju ruumi ega vaja töötamiseks vedelikku. Ajapikku on muutunud ka roolirattad – roolisüsteemi kõige tähtsam osa, mida juht saab reaalselt ka käes hoida ja keerata. Palju aastaid on roolikeskmes asunud ka turvapadi. Viimasel ajal on levinuimaks muutunud multifunktsionaalsed roolirattad. See tähendab, et roolil asuvad ka nupud paljude auto põhisüsteemide juhtimiseks (nt audionupud).

Miks roolisüsteemis rikked tekivad?

Roolisüsteemile mõjuvad sõidu ajal erinevad jõud. See tähendab, et terve süsteemi komponendid ajapikku kuluvad. Materjal võib vananeda, eriti näiteks kumm. Üksikosadel on erinev materjalist ja mehaanikast tulenev iga. Välistada ei saa ka valest hooldamisest tingitud rikkeid. Roolisüsteem vajab regulaarset hooldust. Hooldus tuleb teha vastavalt roolisüsteemi konstruktsioonile. Iga auto vajab ka regulaarset kokku-lahku-jooksu kontrolli.

Roolisüsteemi rikkele viitavad märgid

Roolisüsteemi rikked on väga ohtlikud sõiduohutust silmas pidades. Sellest võib juhtuda ka väga tõsine liiklusõnnetus. Igati mõistetavalt pööratakse roolisüsteemi korrasolekule eraldi tähelepanu ka iga-aastasel tehnoülevaatusel. Mida siis peaks silmas pidama? Liigne lõtk ehk tühikäik, mida rooli keerates võib tunnetada, raskused rooliratta keeramisel, probleemid rooli täiesti välja keeramisel, roolivõimendi tõrkumine või täielik kadumine, roolisüsteemist kostuvad hääled, rataste juurest kostuvad hääled, hüdraulilise süsteemi puhul hääl peasilindrist, ebaühtlaselt kulunud rehvid – need on kõige sagedasemad probleemid. Rikked tuleb võimalikult kiiresti diagnoosida ja kõrvaldada.

Roolisüsteemi tavalisemad vead – kõige levinumad

Rooliotste kulumisele viitavad erinevad kapoti alt kostuvad hääled, isegi siis, kui auto ei sõida. Ärakulunud rooliotsad võivad põhjustada ka vibratsiooni, mida juht tunneb läbi rooliratta. Kõige levinum sümptom on roolilõtk, mis tähendab väikeste rooliliigutuste korral väga aeglast reageerimist. Rooliotsad kuluvad ära ka auto tavapärast kasutamise käigus. Nende kulumine võib aga tuleneda ka teistest veermikuosadest, mis on vigastatud või kulunud. Ühtlasi saab rooliotsi vigastada hooletu sõiduviisiga, näiteks üle äärekivide sõites. Teine kõige sagedamini diagnoositav probleem on esirataste ebakorrektne jooks ehk kokku- või lahkujooks. Probleemid rataste korrektse kaldenurga või jooksuga võivad tekkida isegi löökaugust läbi sõites. Rataste valele kaldenurgale viitab auto kiskumine ühele poole, pidev vajadus rooliga suunda reguleerida, aeglane reageerimine roolipööretele ning ka ebaühtlane rehvikulumine. Vanemate autode puhul võib murekohaks olla ka kulunud rattakäändmik, mida ajapikku kahjustab ka korrosioon. Väga sagedane rike on ka kulunud rattalaagrid. Selle tunneb reeglina ära rataste juurest kostuvate erinevate häälte abil - sumin, kahin, metalne hääl, kõmin, värin jne. Tegu on väga tõsise probleemiga, mis tuleb parandada nii ruttu kui võimalik. Mõnede autode puhul uued rattalaagrid pressitakse rummu sisse. On ka muid tehnilisi lahendusi. Näiteks võivad mõnel moodsal autol olla rummu sees laagrid, mida ei saagi vahetada. Siis tuleb vahetada terve detail korraga. Sagedane, kuid paraku märksa kulukam probleem on roolilati kulumine. Selle hädadele viitavad kinnikiiluv rooliratas, tavatult suur roolilõtk, kui rooli keerata ning erinevad hääled, mis rooli keerates kostuda võivad. Roolilati ülesütlemiseni võivad viia erinevad põhjused. Tegu võib olla suure läbisõiduga, määrdelekkega, vee tungimisega süsteemi sisse (korrosioon), mansettide kulumisega, rooliliigendite vigastusega, õlikanalite ummistumisega jne.
Roolisüsteemi probleemid ei välista autoga sõitmist, kuid mõnedki kogenematud juhid võivad üllatuda rooli raskest pööratavusest sõidu ajal. Piiratud kontroll auto üle ning võimalik paanikasse sattumine võivad viia avariini. Roolivõimendi rikkele võivad viidata liigne jõuvajadus auto roolimisel, roolivõimenduse ajutine ära kadumine, sumisev hääl hüdraulikasilindrist ja hoiatustulede süttimine armatuurlaual. Põhjuseid, miks roolivõimendi enam ei tööta, võib olla erinevaid: näiteks roolivedeliku lekkimine süsteemist, muud lekked, peasilindri rikkiminek või veorihma purunemine. Elektriliste roolivõimendite korral võib süüdlaseks olla rikkis kaitse, aga ka juhtmestik, süsteemi ülekuumenemine (nt pikaajalisel parkimisel) või mõne anduri ülesütlemine. Tüüpilised roolisüsteemi rikked võivad ette tulla iga auto puhul. Need tuleks kõrvaldada esimesel võimalusel avariide vältimiseks.